Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus
Rajame uusi trasse, vahetame välja vana torustikku ning ühendame kinnistuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Töötame peatöövõtjana, seega on tellijal kanalisatsiooni projekteerimisest kuni valmis trassi üleandmiseni üks partner. Oleme trasse ehitanud 30 aastat ja teinud selle aja jooksul üle 1800 projekti üle Eesti. Meie teenuseid tellivad nii era-, äri- kui avaliku sektori kliendid: eramajade omanikud, kinnisvaraarendajad, ettevõtted, peatöövõtjad ja kohalikud omavalitsused.
Vee- ja kanalisatsioonitrassid töötavad koos, kuid kumbki vajab omaette lahendust. Veetrass viib joogivee ühisvõrgust hooneni ja tagab seega piirkonna veevarustuse. Kanalisatsioonitrass juhib reovee hoonest edasi.
Mida vee- ja kanalisatsiooni ehitus endas hõlmab?
Vee- ja kanalisatsiooni ehitus hõlmab hoonevälise torustiku projekteerimist, kaevetöid, torude ja kaevude paigaldust, survekatseid ning pinna taastamist. Neid töid on vaja teostada uue hoone või piirkonna ühendamisel ühisvõrguga, vana amortiseerunud trassi asendamisel ja siis, kui suurem ehitusobjekt nõuab olemasoleva trassi ümbertõstmist.
Kuidas veetrassi ehitus käib?
Veetrassi ehitus algab projektist, mis määrab trassi sügavuse, kalde ja ühenduspunktid. Hea projekt tagab, et trass sobib pinnasega, aga ka hoone vajadustega.
Sügavus on veetrassi juures eriti oluline, sest toru ei tohi talvel ära külmuda. Vee- ja kanalisatsiooniprojektides on veetoru minimaalne sügavus 1,8 meetrit. Kui nii sügavale kaevata ei saa, tuleb toru soojustada.
Pärast paigaldust kontrollitakse survekatsega, et torud ja liitekohad ei leki. Alles seejärel täidetakse kraav ja taastatakse pind. Tagasitäide tuleb teha kihtide kaupa ja tihendada iga kiht. Halvasti tihendatud pinnas vajub aja jooksul ja koormab toru ebaühtlaselt.
Halvasti ehitatud veetrass võib maa all pikalt lekkida, ilma et keegi seda märkaks. Tulemuseks on veekadu, kulukas remont ja mõnikord ka pinnase vajumine.
Mida kanalisatsiooni ehitusel arvestada?
Kanalisatsioonitrass juhib reovee hoonest ühiskanalisatsiooni. Kui kinnistul kanalisatsioon puudub, tuleb esmalt rajada trass ühisvõrguni. Ühisveevärgiga liitumisel annab kohalik vee-ettevõtja välja tehnilised tingimused, mis määravad liitumispunkti ja nõuded kinnistu torustikule. Ilma kooskõlastatud projektita liitumistöid teha ei tohi.
Kanalisatsioonitööd algavad projektist, et tagada õige kalle ja kontrollkaevude asukohad. Eestis lähtutakse väliskanalisatsioonivõrgu projekteerimisel standardist EVS 848:2021, hoone kanalisatsiooni puhul standardist EVS 846:2021 ja veevarustuse välisvõrgu puhul standardist EVS 921:2022.
Kanalisatsiooni ehituses on kalle eriti oluline, sest isevoolses kanalisatsioonis liigub reovesi raskusjõu toel. Kanalisatsioonitoru kalle peab tagama, et torustik puhastab ennast ise. Miinimumkalle sõltub toru läbimõõdust ja selle määrab projekt. Liiga lauge kaldega torus jääb reovesi seisma ja sete koguneb torusse.
Seetõttu on oluline planeerida ka kontrollkaeve ja kaldenurki. Kontrollkaevud teevad hilisema hoolduse ja puhastamise võimalikuks. Vale kalde korral hakkab toru mõne aja pärast ummistuma ja selle parandamine eeldab uut kaevetööd. Seepärast tasub see kohe õigesti ja kvaliteetselt ehitada.
Üldiselt on kanalisatsioonitrassid isevoolised, aga kõikjal selline lahendus ei sobi. Kui hoone asub ühisvõrgust madalamal või trass on väga pikk, on vaja reoveepumplat ja survekanalisatsiooni. Ka see otsus tehakse projekteerimise käigus.
Milliseid etappe vee- ja kanalisatsioonitööd läbivad?
Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus käib kuues etapis:
- Objekti ülevaatus ja konsultatsioon.
- Projekteerimine ning kooskõlastused vee-ettevõtte ja kohaliku omavalitsusega.
- Trassi märkimine ja kaevetööd.
- Torude, kaevude ja liitmike paigaldus.
- Surve- ja tiheduskatsed enne kasutuselevõttu.
- Tagasitäide, pinna taastamine ja objekti üleandmine.
Kaevetööde ajal peab ümbritsev keskkond jääma puhtaks ning olemasolevad tehnovõrgud terveks. Kui trass peab minema tee, raudtee või veekogu alt, rajame selle kaevikuta horisontaalpuurimisega.
Kas vee- ja kanalisatsioonitrassid vajavad hooldust?
Jah, vee- ja kanalisatsioonitrassid vajavad regulaarset ülevaatust, sest maa all peidus olev viga ilmneb tihti alles siis, kui vesi tuleb pinnale või kanalisatsioon ummistub. Giga Ehitus teostab vee- ja kanalisatsioonitrasside hooldust ja vajadusel avariitöid.
Hoolduse käigus kontrollime kaeve, puhastame ummistuvaid lõike ja otsime lekkeid. Veetrassi leke tähendab veekadu, mis jõuab lõppkasutaja kommunaalarvele. Kanalisatsioonitrassi leke reostab pinnast ja põhjavett. Avarii korral tuleb tegutseda kiiresti, sest iga tund suurendab kahju.
Millest sõltub vee- ja kanalisatsiooni ehituse hind?
Vee- ja kanalisatsiooni ehituse hind sõltub trassi pikkusest, torude läbimõõdust ja materjalist, kaeviku sügavusest ning pinnase iseloomust. Välistrassi ehituse hinda tõstavad pumpla vajadus, kõrge põhjavesi ning trass, mis läbib asfaltteed või erihaljastust, mis tuleb hiljem taastada. Ühte meetrihinda kõigile objektidele ei ole: eramaja liitumistrass ja tänavaülene vee- ja kanalisatsioonivõrk on täiesti erineva mahuga tööd.
Täpse pakkumise koostame pärast objektiga tutvumist. Kui vajad lisaks ka kaugkütte- või kaugjahutustrassi, saame ka neid töid pakkuda.
Helista +372 738 5172 või kirjuta meile ja leiame sinu objektile sobiva lahenduse.
Esita päring
