Ventilatsioonitööd, ventilatsiooni paigaldus ja ehitus

Ventilatsioonisüsteem töötab ööpäev läbi ja mõjutab nii siseõhku kui ka küttearvet. Tänapäeva hooned on õhutihedad, nii et ilma toimiva ventilatsioonita koguneb ruumidesse niiskus ja süsihappegaas. Hea süsteem toob värske õhu sisse, viib kasutatud õhu välja ja hoiab soojuse majas sees.

Millised ventilatsioonisüsteemid on olemas?

Ventilatsioonisüsteemid jagunevad loomulikuks ventilatsiooniks ja sundventilatsiooniks. Sundventilatsioon kasutab õhuvahetuseks ventilaatoreid ja jaguneb omakorda väljatõmbeventilatsiooniks ning soojustagastusega ventilatsiooniks.

• Loomulik ventilatsioon toimub akende, uste, lõõride ja ehituse ebatiheduste kaudu ilma ventilaatoriteta. Õhu liikumine on seega kontrollimatu. See on levinud vanemates majades ja põhjustab talvel soojakadu.
• Väljatõmbeventilatsioon eemaldab ventilaatori abil õhu niisketest ruumidest: vannitoast, WC-st ja köögist. Värske õhk tuleb asemele seinaklappide kaudu. Talvel on sisenev õhk külm ja toast väljuv soojus läheb kaotsi.
• Soojustagastusega ventilatsioon puhub värske õhu sisse ja tõmbab kasutatud õhu välja kahe eraldi torustiku kaudu. Seadmes annab väljuv õhk oma soojuse üle sissetulevale õhule.

Tsentraalne ventilatsioonisüsteem teenindab kogu hoonet ühe seadmega. Kortermajades kasutatakse ka korteripõhiseid lahendusi, kus igal korteril on oma ventilatsiooniseade. Ventilatsioon on üks hoone tehnosüsteemidest ja töötab koos kütte- ja jahutuslahendustega.

Kuidas soojustagastusega ventilatsioon töötab?

Soojustagastusega ventilatsioon kasutab väljatõmmatava õhu soojust sissepuhutava õhu soojendamiseks. Hea soojustagastusega seade tagastab 80% ja rohkem väljuva õhu soojusest. Seetõttu on soojustagastusega ventilatsioon kõige energiatõhusam lahendus ja vähendab küttekulusid võrreldes väljatõmbeventilatsiooniga.

Soojusvaheti tüüpe on kolm:

• Plaatsoojusvaheti hoiab sisse- ja väljamineva õhu täielikult eraldi ning annab kõrge soojustagastuse, kuid vajab külma ilmaga külmakaitset.
• Rootorsoojusvaheti on pöörlev ja vajab vähem külmakaitse energiat, kuid väike osa väljatõmbeõhust võib selles kanduda sissepuhkeõhku.
• Niiskustagastusega plaatsoojusvaheti laseb membraani kaudu läbi ka veeauru ja hoiab talvel siseõhu niiskemana.

Eesti talvel on hoonete siseõhk kütteperioodil sageli liiga kuiv. Niiskustagastusega ventilatsioon on hea valik majale, kus kuiv õhk on igal talvel probleem.

Miks algab ventilatsioonisüsteemide ehitus projekteerimisest?

Ventilatsioonikanalid vajavad ruumi lagede taga, seintes või põrandas, seega tuleb need planeerida hoone projekteerimise ajal. Kui ventilatsioonisüsteemi planeerimine jääb ehituse lõppu, ei pruugi kanalitele enam ruumi leiduda või tuleb lage madalamale tuua.

Projekteerija arvutab õhuvahetuse vajaduse ruumide suuruse, otstarbe ja kasutajate arvu järgi. Värske õhk puhutakse elu- ja magamistubadesse, kasutatud õhk tõmmatakse välja niisketest ruumidest ja köögist. Projekt määrab ka seadme asukoha: ventilatsiooniseade paigaldatakse tehnoruumi, pööningule või panipaika, kuid mitte magamistubade kõrvale. Filtrid, seade ja reguleerelemendid peavad jääma hooldamiseks ligipääsetavaks.

Olemasolevasse hoonesse saab ventilatsiooni samuti paigaldada. Renoveerimisel tuleb kanalite jaoks leida ruumi olemasolevate konstruktsioonide arvelt.

Kuidas ventilatsiooni paigaldus käib?

Ventilatsiooni paigaldus käib kuues etapis:

1. Projekteerimine ja õhuvahetuse arvutus.
2. Seadme ja materjalide valik.
3. Torustiku paigaldus lagede ja seinte taha.
4. Torustiku soojustamine, et vältida soojuskadu ja kondensaati.
5. Ventilatsiooniseadme paigaldus.
6. Lõppelementide paigaldus, tasakaalustamine ja seadistamine.

Torustiku soojustamine vähendab soojuskadu ja hoiab ära kondensaadi tekke nii külmal pööningul kui ka välisõhu kanalitel soojades ruumides. Torustikus tuleb vältida järske põlvi, sest need suurendavad õhu liikumise takistust ja tekitavad müra.

Viimane etapp tehakse pärast siseviimistlust, kui ruumid on tolmuvabad. Muidu satub ehitustolm seadmesse ja torustikku.

Tasakaalustamine on paigalduse puhul väga oluline samm. Õhk liigub vähima takistuse teed, nii et ilma reguleerimiseta saavad seadmele lähimad ruumid liiga palju õhku ja kaugemad liiga vähe. Eramus võtab tasakaalustamine paar tundi kuni pool päeva, suuremas hoones kauem. Tööde lõpus koostatakse dokumentatsioon koos õhuhulkade mõõtmise protokolliga, mida on uue hoone puhul vaja ka kasutusloa taotlemisel.

Mida teha, et ventilatsioon oleks vaikne ja tõhus?

Ventilatsioon töötab ööpäev läbi, seega mõjutavad selle müra ja energiakulu igapäevaelu. Kõige rohkem mõjutavad neid kolm asja:

• Summutid seadme ja ruumide vahel ning ruumidevahelistes kanalites. Ventilatsioonikanal kannab heli edasi nagu kõnetoru, nii et ilma summutita kostab jutt ühest toast teise.
• Varuga seade. Soovitatakse valida seade, mis töötab 50-70% oma võimsusest. Täisvõimsusel töötav seade on mürarikkam, kulutab rohkem energiat ja kulub kiiremini.
• Regulaarne hooldus. Filtreid soovitatakse vahetada vähemalt kaks korda aastas ja kogu süsteemi hooldada vähemalt kord aastas.

Millest sõltub ventilatsioonitööde hind?

Ventilatsioonitööde hind sõltub hoone suurusest, süsteemi tüübist, seadmest ja sellest, kas tegemist on uue või renoveeritava hoonega. Renoveerimisel lisanduvad tööd kanalite paigutamiseks olemasolevatesse konstruktsioonidesse.

Ühte hinda ilma projekti või objekti nägemata öelda ei saa. Täpse pakkumise koostame pärast projekti või objektiga tutvumist.

Helista +372 738 5172 või kirjuta meile ja leiame sinu hoonele sobiva ventilatsioonilahenduse.

Esita päring