Küttesüsteemide ehitus ja paigaldus
Projekteerime ja ehitame kütte- ja keskküttesüsteeme eramutele, kortermajadele, äri- ja tööstushoonetele ning avalikele hoonetele. Uues hoones teostame küttesüsteemi paigalduse algusest lõpuni, olemasolevas hoones uuendame süsteemi kliendi soovil kas osade kaupa või tervikuna. Töötame peatöövõtjana, seega on tellijal konsultatsioonist kuni valmis süsteemi üleandmiseni üks partner.
Kütte alal on Giga Ehitusel aastakümnete pikkune kogemus. Oleme 30 aastat ehitanud kaugküttetrasse, soojussõlmi ja katlamaju ning teinud kokku üle 1800 projekti üle Eesti. Seetõttu suudame küttesüsteemi käsitleda tervikuna: kust soojus hoonesse tuleb, kuidas see ruumide vahel jaguneb ja kuidas automaatika seda juhib.
Uus seade tehnoruumis ei pruugi tagada head küttesüsteemi. Hea süsteem koosneb ahelast, kus iga osa peab ülejäänutega klappima. Kui üks lüli on valesti valitud, maksab omanik selle lahenduse eest igal talvel.
Mida küttesüsteemide paigaldus endas hõlmab?
Küttesüsteemide paigalduse käigus ühendatakse kütteallikas, paigaldatakse torustik, radiaatorid või põrandaküte, seadistatakse automaatika ning süsteem käivitatakse ja häälestatakse.
Küttesüsteeme on laias laastus kahte tüüpi. Keskküttesüsteem on selline küttesüsteem, kus soojus toodetakse ühes kohas, soojussõlmes või katlaruumis, ja see jõuab küttevee abil torustiku kaudu kõikidesse ruumidesse. Selle vastand on lokaalne küte, kus igas ruumis on oma soojusallikas, näiteks ahi, elektriradiaator või õhk-õhk soojuspump. Keskküttesüsteemi ehitus on suurem töö, kuid selle eest saab kogu hoonet kütta ühest kohast ja ühe automaatikaga.
Milline kütteallikas sobib sinu hoonele?
Kütteallika valik sõltub hoone soojusvajadusest, asukohast, olemasolevast küttesüsteemist ja sellest, kui palju omanik tahab kütmisega ise tegeleda. Küttesüsteemid jagunevad peamiselt soojusallika ja soojuskandja järgi. Keskküttesüsteemis on soojuskandjaks vesi, mis viib soojuse kütteallikast radiaatoritesse või põrandakütte torudesse. Vesiküttesüsteemi levinumad kütteallikad Eestis on need:
- Kaugküte. Hoone saab soojuse kaugküttevõrgust soojussõlme kaudu. Hoones endas kütust ei põletata.
- Õhk-vesi soojuspump võtab soojuse välisõhust ja annab selle küttevette.
- Maasoojuspump võtab soojuse maapinnast kas horisontaalse maakontuuri või puuraugu kaudu.
- Pelleti- või puugaasikatel põletab puitkütust. Pelletikatel vajab kütuse hoiustamiseks eraldi ruumi või mahutit.
- Gaasikatel on valik hoonele, kus on maagaasi liitumine või kuhu saab paigaldada vedelgaasi mahuti.
Soojuspumpade jooksvad kulud on madalamad kui otsese elektrikütte või õlikatlaga ja osa neist kütab talvel ning jahutab suvel. Õhk-õhk soojuspump vesiküttesüsteemi ei kuulu: see kütab ruumi otse sooja õhuga.
Valikul tasub vaadata kogukulu, mitte ainult alginvesteeringut. Odavam seade maksab pikemas plaanis rohkem, kui selle kütmise kulu on suurem.
Radiaatorküte või põrandaküte?
Radiaatorküte reageerib temperatuuri muutusele kiiresti, põrandaküte jaotab soojuse ruumis ühtlasemalt. Kumb sobib paremini, sõltub kütteallikast ja ruumide kasutusest.
Radiaatorid soojenevad kiiresti ja neid saab termostaatventiiliga ruumide kaupa reguleerida. Need sobivad hästi kaugkütte ja kateldega, mis annavad kütmiseks kõrgema temperatuuriga vett.
Vesipõrandaküte töötab madalama temperatuuriga veega. Soojus tuleb kogu põranda pinnalt ja temperatuur jaotub ruumis ühtlaselt. Madala energiatarbega majadele ja soojuspumpadele sobib kõige paremini madalatemperatuuriline küttesüsteem, seega on soojuspumbaga majas põrandaküte loogiline valik. Põrandakütet saab ühendada erinevate kütteallikatega. Kaugkütte või katla puhul alandab segamissõlm vee temperatuuri põrandakütte jaoks sobivaks.
Paljudes majades on mõlemad: põrandaküte esimesel korrusel ja märgades ruumides, radiaatorid magamistubades. Oluline on, et radiaatorid ja torustik sobiksid kütteallikaga. Vana radiaator, mis on mõeldud kõrge temperatuuriga katla jaoks, annab soojuspumba jahedamast veest vähem soojust.
Millistest osadest keskküttesüsteem koosneb?
Keskküttesüsteem koosneb neist osadest:
- soojussõlm (kaugküttega hoones) või katlaruum koos kütteallikaga;
- magistraaltorud ja püstikud, mis viivad küttevee hoone eri osadesse;
- radiaatorid, põrandaküte või mõlemad;
- ringluspumbad, paisupaak, ventiilid ja filtrid;
- kütteautomaatika, mis reguleerib küttevee temperatuuri;
- tarbevee soojendamine, kui see on küttesüsteemiga ühendatud.
Kuidas keskküttesüsteemi ehitus käib?
Keskküttesüsteemi ehitus käib seitsmes etapis:
- Objekti ülevaatus ja konsultatsioon.
- Hoone soojusvajaduse arvutus ja küttesüsteemi projekteerimine.
- Soojussõlme või katlaruumi väljaehitus.
- Torustiku, radiaatorite ja põrandakütte paigaldus.
- Survekatse ja süsteemi täitmine kütteveega.
- Õhutamine, tasakaalustamine ja automaatika seadistamine.
- Üleandmine ja kasutaja juhendamine.
Kõige alahinnatum on kuues etapp. Küttesüsteem peab olema korralikult seadistatud. Tasakaalustamata süsteemis on üks ruum palav ja teine külm, kuigi seadmed on uued ja eeldatavalt peaks kõik korrektselt toimima.
Kütteautomaatika muudab küttevee temperatuuri vastavalt välisõhule. Külmaga tõstab see küttevee temperatuuri, soojaga aga langetab. Nii saab hoone ligikaudu nii palju soojust, kui ilma järgi vaja on ja ruume ei köeta üle. Radiaatorite termostaatventiilid täpsustavad seda ruumide kaupa, arvestades ka näiteks päikesest tulevat soojust.
Kas olemasolevat küttesüsteemi saab uuendada?
Jah, olemasolevat küttesüsteemi saab uuendada nii osade kaupa kui tervikuna. Enne tuleb hinnata, millised osad on veel kasutatavad. Näiteks heas korras torustik, mida on võimalik edasi kasutada ja mis sobib uue kütteallikaga, võib alles jääda.
Vanemates kortermajades tavaline probleem on ühetorusüsteem, kus küttevesi läbib radiaatorid üksteise järel ja püstiku viimased korterid saavad jahedama vee. Sellist küttesüsteemi tasub suuremas mahus renoveerida, mitte lihtsalt lappida.
Kellele Giga Ehitus küttesüsteeme ehitab?
Giga Ehitus ehitab küttesüsteeme eraklientidele, korteriühistutele, ettevõtetele, tööstusele ja kohalikele omavalitsustele.
- Eraklient: kodu küttesüsteem koos radiaatorite või põrandaküttega.
- Korteriühistu: soojussõlm, magistraalid ja kogu maja küttesüsteem.
- Ettevõtted ja tööstus: äri-, tootmis- ja laohoonete küttesüsteemid, mis on kohandatud hoone kasutusele.
- Kohalik omavalitsus: koolide, haiglate ja teiste avalike hoonete küttesüsteemid.
Kütte kõrval suudame ehitada ja hooldada ka teisi hoone tehnosüsteeme ning kaugküttetrasse, mis toovad soojuse hooneni.
Millest sõltub küttesüsteemi paigalduse hind?
Küttesüsteemi hind sõltub hoone küttevõimsusest, valitud seadmetest, olemasoleva süsteemi seisukorrast ja töö mahust. Uue maja küttesüsteem ja olemasolevasse majja uue soojussõlme paigaldus on erineva mahuga tööd. Hinda tõstavad pikad torustikud, keerulised läbiviigud ja mitme kütteallika ühendamine üheks süsteemiks.
Konkreetset hinda ei saa ilma objekti nägemata öelda. Täpse pakkumise koostame pärast objekti ülevaatust.
Helista +372 738 5172 või kirjuta meile ja vaatame koos, milline küttesüsteem sinu hoonele sobib.
Esita päring
